Thursday, December 29, 2005

KALLIS HAIGE REBANE


Mida teeksite teie, kui koer närib katki lapse mänguasja ja laps näeb tulemust?
Kas te viskaks mänguasja ära?
Või üritaks lapsele õpetada halastust ja kaastunnet nende vastu, kes teistmoodi, kes elu hammasrataste vahele jäänud?

Justini vanemate koera Hannah käest päästetud kummist rebane nägi välja päris armetu, kannatada saanud oli nii looma saba, käpad kui silmnägu.
Aga vaieldamatult oli säilinud kummikänkra rebaselikkus, st ilma erilist fantaasiat rakendamata võis ikka näha, et see loomavare on olnud rebane.
"Haige rebane," ütlesin ma Martale ja pesin känkra kraani all puhtaks.
"Kas sa kavatsed selle alles hoida?" ahhetas Justini ema. "Martal on ju nii palju mänguasju ja s e e on täiesti rikutud!"
Aga minu südametunnistus ei lasknud rebast ära visata. Mulle ei meeldi plastikut, kummi ja muid naftatooteid arutult minema loopida. Ja ausalt öeldes olen ma vist hingelt laps, sest minu jaoks hakkavad mänguasjad sageli elama. Mind oleks see jäänud häirima: kuidas me haavatud ja abi vajava rebase lihtsalt hülgasime ja tal surra lasime.
"Rebasel on valus," ütlesin ma Martale. "Lähme teeme talle mõnusa pesa."
"Lebane aia-aia," kurtis Marta nina kirtsutades. "Lebane nutab!"
"Teeme talle kalli-kalli, sis ta ei nuta," arvasin ma. Marta kallistaski rebast ja tegi musi.
"Lebane tuttu?" - läks ta tuustima oma mänguasjade kasti kallale ja tõmbas sealt ühe riidetüki välja (tegelikult oli see küll tänavapildiga kangas, mõeldud autode ja minikukkudga mängimiseks, aga mänguasjad on ju ikka mitmefunktsioonilised, sest laste mõtlemine on vaba.)
Ta edastas telegrammistiilis oma plaani: "Lebane - teki - tuttu."
Mässisimegi siis rebase kanga sisse ja panime ta Marta voodisse padja peale.
"Nüüd tal on mõnus, ta läheb tuttu," seletasin ma. "Kui ta üles ärkab, siis anname talle piima juua ja teeme veel pai ja kalli. Ta on sinu kallis haige rebane."

Nüüd on juhtunust möödas terve päev ja Marta pöördub korduvalt oma rebase hoolitsemise mängu juurde tagasi. Ausalt öeldse on see äranäritud mänguasi saanud nüüd rohkem oma perenaise tähelepanu kui kõik ülejäänud sama komplekti loomakesed kokku.
Kui Marta suuremaks kasvab, saame haige rebase koos teiste loomadega ühte mängu intergreerida, mul on sel alal juba väikesed plaanid...

Ja mul on tunne, et sai lapse - ja ka enda - hingele üks ilus õpitund antud.

1 Comments:

Blogger Sirkus said...

Suurepàrane màng. Rebase lugu làks mulle ka vàga hinge.

5:01 AM  

Post a Comment

<< Home