Thursday, December 29, 2005

KAS ISSI ON ELEVANT?

Kui palju kordi järjest saab lapsega vaadata unejutuks sama raamatut, enne kui sellest kõrini saab (mul, mitte Martal)...

Tema unejutu-lemmikute hulka kuuluvad mitu inglisekeelset loomapiltidega raamatut. Juba ammu on ta selgeks saanud, kes on pildil ja mis värvi ta on ja mis häält ta teeb...

Ja siis tuli mul uus mõte.
"Kas see on kutsu?" küsisin ma ilmekalt, kui tuli delfiinide pilt..
Martal lõid silmad suureks ja vahtis mind täie hämmastusega. Siis uuesti pildi poole.
"Ei ole kutsu," ütles siis, ikka veel kergelt üllatunud.
"Kas see on ämblik?" küsisin mina. Ja vastasin ise, pärast väikest pausi: "Ei ole!"
Siis: "Kas see on krokodill?"
Marta hakkas juba mängule pihta sama ja see hakkas talle nalja tegema... Krokodill on ju tema lemmiksõna, ehk aitas seegi kohaneda.
"Ei ole... kokodill!" ütles ta. "Ei ole!"
"Kas see on delfiin?"
"Delfiin!" Hääletoonis polnud mingit kahtlust. Delfiin mis delfiin.

Vaat selline lihtne mäng. Nüüd oleme vanade raamatute kallal igal õhtul seda mängu harrastanud. Marta oskab juba ise küsida. Võtab näiteks hiire pildi ja küsib: "Elevant?", endal nägu nalja täis.

Ja eile jõudis ta ka uue tasandini. Kui Justin tuppa tuli, siis näitas Marta näpuga tema poole ja küsis: "Elevant? Ei ole! Kutsu? Ei ole! Issi? Issi!"

Ma olen tema intellektuaalse arengu üle väga uhke ;)

4 Comments:

Blogger Anu said...

Minu kogemus ütleb, et ühte raamatut võiks rahumeeli ette lugeda vähemalt pool aastat igal õhtul:) Kuna aga lapsevanem on ka inimene, ja vanemal lapsel veel omad eelistused, siis tuleb igal õhtul kas pidada läbirääkimisi "repertuaari" laiendamise ja järjekorra osas või siis kodurahu ja rõõmsa magamamineku huvides järele anda.
Susannal on suurim lemmik hetkel Muki, autoriks oli Ken Brown vististi. Hästi armas ja ilusate piltidega raamat on. Sealt on tal juba fraasid peas, nt "Muki jäi kulvaks" või "Muki kukkus plältsti vette!". Feliks ütleb endiselt prältsti:)
Teine lemmik oli Susannal Tweeniede "Konna uus kodu", siis aga tabasin ära, et sellest raamatust meeldib talle kõge rohkem konnalaul, nii et tekstiosa lugemine on viimasel ajal õnneks ära jäänud.

6:13 AM  
Blogger Martasmimi said...

Epp,

It was sad to see the remains of the Red Fox...
I guess he did not survive the attack by Hannah...

The attack on the pig was also a bit disturbing considering you had a promonition that the attack on the piggy might happen. We should have moved him more quickly to a safe area of the basement...

Sorry Mr Fox.....and "piggy"
Yes, Mimi is a bit silly today but I am told that is because I am a rather childish american....

3:02 PM  
Blogger Eppppp said...

To Martasmimi
But the Fox DID survive! This story is how we are taking good care of our very special Fox (and teaching Marta how to have compassion for those who are different).
Welcome to this page and you are always welcome to comment (even if you dont understand, you can always make a guess ;)and can give you a brief translation.

5:57 PM  
Blogger andry said...

MIS HÄÄLT ISSI TEEB?

Maarja oli kusagil kolmene ja meil oli kombeks talle pildiraamatuid näidata, osutada mingile loomale ning küsida:
Mis häält kutsu teeb?
Auh-auh
Mis häält notsu teeb
Röh-röh
Ja nii edasi.

Naljakal kombel oli ta lemmikpildiraamatute seas prantsuse barokkunstniku Watteau kunstialbum. Watteau pildid on sellised suured, väga paljude tegelastega ja tavaliselt on kusagil selle suure seltskonna sees ka mõni pisike karvane koeranäss, keda prantsuse aadlidaamid nunnutasid ja poputasid. nendelt piltidelt otsisime siis:" Kus kutsu on."
Ja muide, kübekese oma huvist kunsti ja kultuuri vastu sai ta ka sellest kutsuotsimisest, olen praegu ära tabanud.

Maarja tonksas kutsule näpuga pihta ja ise kiitis järgi:" Kutsu siin."

Ühel õhtul istusid Maarja ja Maarja ema jälle diivanil, pildiraamat ees. Ja käis ikka seesama jutt, et mis kutsu teeb ja mis kiisu teeb. Jõudsid teised siis notsu pildi juurde, korraga Tiina (Maarja ema) ütleb: Mis häält siga teeb?

Maarja jääb vait. Segadus. Alati oli notsu, nüüd äkki on siga.

Tiina tajub, et ahah, lapsuke ei saa pihta, ütleb siis:" Siga on notsu sünonüüm."

Eks õhtune aeg, me olime väsinud ja filoloogiharidus lõi välja. Ja õhtusest väsimusest kukkusin mina õiendama:"Kuule, jäta laps rahule. Mis sünonüüm! Ütle, et siga ja notsu on sama asi. Küll ta aru saab. Muidu hakkad veel õpetama, mis on sünonüüm ja antonüüm ja teab mis veel."

See oli selline ootamatu ja (vastikult tige) purse. Tiina oli jahmunud, Maarja ei saanud aru, mis toimub, aga eks laps tabab ju õhust ära, millega põhimõtteliselt tegemist.

Tiina vaeseke ei osanud muud, kui küsis solvunult Maarja käest:" Mis häält issi teeb."

"Röhh-röhh," ütles Maarja.

5:20 AM  

Post a Comment

<< Home