KAS ISSI ON ELEVANT?

Kui palju kordi järjest saab lapsega vaadata unejutuks sama raamatut, enne kui sellest kõrini saab (mul, mitte Martal)...

Tema unejutu-lemmikute hulka kuuluvad mitu inglisekeelset loomapiltidega raamatut. Juba ammu on ta selgeks saanud, kes on pildil ja mis värvi ta on ja mis häält ta teeb...

Ja siis tuli mul uus mõte.
"Kas see on kutsu?" küsisin ma ilmekalt, kui tuli delfiinide pilt..
Martal lõid silmad suureks ja vahtis mind täie hämmastusega. Siis uuesti pildi poole.
"Ei ole kutsu," ütles siis, ikka veel kergelt üllatunud.
"Kas see on ämblik?" küsisin mina. Ja vastasin ise, pärast väikest pausi: "Ei ole!"
Siis: "Kas see on krokodill?"
Marta hakkas juba mängule pihta sama ja see hakkas talle nalja tegema... Krokodill on ju tema lemmiksõna, ehk aitas seegi kohaneda.
"Ei ole... kokodill!" ütles ta. "Ei ole!"
"Kas see on delfiin?"
"Delfiin!" Hääletoonis polnud mingit kahtlust. Delfiin mis delfiin.

Vaat selline lihtne mäng. Nüüd oleme vanade raamatute kallal igal õhtul seda mängu harrastanud. Marta oskab juba ise küsida. Võtab näiteks hiire pildi ja küsib: "Elevant?", endal nägu nalja täis.

Ja eile jõudis ta ka uue tasandini. Kui Justin tuppa tuli, siis näitas Marta näpuga tema poole ja küsis: "Elevant? Ei ole! Kutsu? Ei ole! Issi? Issi!"

Ma olen tema intellektuaalse arengu üle väga uhke ;)