ESIMENE LUMEMEMM

Aasta viimase päeva hommik üllatas meid lumesajuga. Marta sai peaaegu katarsise, ta hüppas akende ees ja kisas "Lumi! Õues on lumi!" Ja jooksis, saapad käes, välisukse ja akna vahet: "Emme, issi, come on, õue!"
Läksimegi, kell oli 9 ja tänavad olid rahvast tühjad. See lumesadu - kestis umbes 40 minutit - oli lõppeva aasta viimane kingitus meile, suur aitäh. Kraapisime niipalju lund kokku, et mätsisime ka Marta esimese lumememme (Kui New Yorgis mõni nädal tagasi esimene lumi maha tuli, siis jäi meil lumememm millegipärast tegemata).