TUJUSID TÄIS AASTAVAHETUS

Poolteist tundi enne aastavahetust: Marta hõõrub silmi ja on väga unise moega. Paneme talle pidzhaamad selga ja otsustame, et südaöine jalutuskäik jääb ära. Üritan teda magama saada.

Tund enne aastavahetust: järsku tabab Martat tõeline energialaine ja me möllame kolmekesti voodi peal.

Pool tundi enne aastavahetust: topime endid riidesse ja läheme Hobokeni peale jalutama, Marta jääb tukkuma.

Viis minutit enne aastavahetust: oleme Hudsoni jõe ääres, vaatame NYC poole ja ootame. Ümberringi käratseb rahvas ja Marta ärkab nutuga üles.

Aastavahetus: igal pool lähemal ja kaugemal algab ilutulestik, Martal ununeb nutt paugupealt ja ta vaatab pärani silmi öösse. On ainult üks sõna, mida ta kordab: Põmm!

Järgmisel hommikul: Marta teeb silmad lahti, ajab end istuli ja ahmib ärevusest õhku. Näha on, et ta tahab midagi väga tähtsat öelda, kuigi sõnu jääb väheks. "Õues - pime - põmm! Mõnus! Veel õue! Veel põmm, okei?!"