Kui ühe asemel on kaks
Ma mõtlen, et see on meil juhtumisi ikka väga hästi välja kukkunud, et väikesed nõbud Marta ja Simona on nüüd nii palju ninapidi koos, mõned kuud enne seda, kui neile mõlemale päris õde sünnib.
Nad on harjunud olema ainulapsed. Ja varsti peavad nad õppima jagama... tähelepanu, aega, mänguasju. Peavad õppima kaaslasega hakkama saama ka siis, kui viimasel kehv tuju või kui ta tahab midagi muud kui sina...
Ja neid õpitunde on nad nüüd päris palju saanud. Ma ei saa kirjeldada, mis toimub siis, kui tüdrukud on nende juures, aga kui nad on meie juures, siis:
- ülevoolav rõõm "Simona tuli! Simona tuli!"
- Mängima asumine. Viimastel kordadel on lemmikmänguks olnud "printsesside kool", kus Simona on õpetajaks ja Marta on õpilaseks ja suuremad mänguasjad on kaasõpilasteks.
- Lahkheli mängu käigus. Näiteks tahab Simona, et Marta teeks midagi, mida too ei taha. "Sa pead! Sest mina olen õpetaja!" Selle väitega 3aastast ei alluta... Üks kaklus oli näiteks selline: õpetaja tahtis, et kõik lapsed istuksid reas, aga õpilane Petrone tahtis ühte teist õpilast (ehk oma lemmiknukku) sülle võtta.
- Varem või hiljem läheb tüli füüsiliseks. Kuna ma ise seal juures ei vaata, pigem kuulen seda teise tuppa, siis ma ei tea, kes keda lööb. Aga peagi nad tulevad. "Marta väänas mul sõrme!" ja "Simooona kiusaaab!"
Huvitav on vaadata, kuidas ma ise nende tülide suhtes olen immuunsemaks muutunud iga korraga. Alguses tundus mulle, et ma pean justkui mingisuguse tõe leida ja vahekohtunikuks olema. Ja lausa jooksin teise tuppa, kui sealt vähegi hädakisa kostis.
Aga siis saabus teatud apaatia, võibolla on see ka mu nohust tingitud, aga instinktiivselt tunnen, et see on õigem. Mis juhtub printsesside koolis, peab ka selles kollektiivis lahendatud saama! Teisisõnu, las õpivad ise sotsiaalseid oskusi ja ise oma probleeme lahendama.
"Lahendage ise oma probleem!" ütlen neile, võibolla kallistan korra. Nõutult vahivad mulle otsa ja lähevad minema teise tuppa. Peaaegu nagu mingis perekunsti õpikus või mis? ;)
Sama hästi kukkus välja ka selline lahendus, ilma moraalilugemiseta ja poolte võtmiseta, lihtsalt ühe kontrollküsimuse abil:
"Emme, Simona on paha! Ma ei taha Simonat!"
"Kas sa tahad, et Simona läheks ära? Ta läheb ära oma koju?"
Jutuajamine toimus juhtumisi esiku lähedal ja mul oli tõsine hääl. Isegi Simona vaatas kohkudes, tegelikult oli talle ju lubatud ööseks jääda...
Marta mõtles korra. Adus olukorda.
"Ei taha, Simona, ära lähe ära!" Ja pistis käe Simonale pihku.
posted by Eppppp @ 1:53 PM
9 Comments:
5+ Epp :) Nagu Gordoni raamatust maha kirjutatud. Peegeldamine jm. Gordon õpetab ka, et kõigepealt tuleb välja mõelda kellel on probleem ja siis see isik peab jõudma lahenduseni.
Tihtipeale teevadki vanemad selle vea, et asuvad ise konflikti lahendama ja asuvad kellegi poolele (enamasti väiksema), aga lapsed on nutikad ja õpivad seda väga ruttu ärakasutama.
Ma Gordoni kohta ei tea, aga isiklikust kogemusest võin öelda: tuttavad faasid! Mul Marthaga ja tema parima sõbraga ning sõbra emaga kõik üle elatud. Minu meelest on selliste tülide juures isegi parem, kui ei sekku, muidu on lõpuks variant, kus lapsed on ammu kõik unustanud ja tegelevad muude asjadega, aga sina oled üles ärritatud ega saa enam oma asjadega tegeleda.
Lapsed on friigid ja saavad ka tüliküsimustest hoopis teisiti aru. On õigem lasta neil need ka ise lahendada.
Tjah... Ma pole Gordonit raamatuna lugenud, aga kord lugesin Peres ja Kodus lugu, kus oli umbes samasugune olukord ja see kuidagi kivistus mulle meelde.
Ja no mida sa sekkud tegelikult... Kus on tõde, kas nukud peavad olema reas või toib ühe sülle võta?! See on nende maailm ja nende lahendada.
Marta on ka väga tugeva iseloomuga, kuigi väiksem. Simona on kah tugev, aga kiire solvuja. Nii et las tasakaalustavad ise end, ilma minuta.
PS Muidugi võib erandolukordi olla.
Ahjaa, lapsepõlvest mäletan seda "Sina oled vanem, sina oled süüdi" mehhanismi. See tundus nii ebaõiglane. Ja ongi ju.
meil on ka väga hästi selgeks saanud lause: leppige kokku, sõnadega! Harva kui nad seda ei suuda.
Tark ema oled
tõsi, aga seda ei saa eriti rakendada kui vanusevahe on kuus aastat näiteks, erinevad sood ja üks võib teise tõepoolest maha lüüa :(
Muide, eppppp.tahvel.info ütleb, et access forbidden, kas see on mingi tahvli probleem või on Epp teinud selle ainult sugulastele-sõpradele kättesaadavaks?
Ma ei saa ise ka ligi ja ma hakkan juba närvi minema, mul on ju tahvlis ka salablogid, kus on ilukirjandus üleval. Hoidke pödlaid, et tagasi saaks ikka selle asja, serveri hooldaja "Netpoint" ei võta toru.
Post a Comment
<< Home