Tuesday, August 22, 2006

Kaks tähelepanekut

"Kas see on mingi Euroopa multifilmitegelane?"
Justini ema uuris Marta froteest põlle. Selle saime päranduseks Marta Eesti nõbult Simonalt - silti pole, aga ma arvan, et põll on "Marati" toodang. Kaunistusena irvitab üks lõbus jänes, öeldes jutumullis "Ha-ha-haa!"
"Ei, see on minu teada siin lihtsalt kunstniku töö, lihtsalt üks jänes," vastasin ma.
"Tõesti? Kas see on butiigitoode?"
"Ei usu!"
"Meil Ameerikas on masstoodang kõik ju mingisuguseid brände toetamas. Niisama kunstniku tööd on ainult butiigitoodangutel." Kui Justini ema seda ütles, siis ma ei saanudki aru, kas ta oli ameeriklaste äriajamisvõimekuse üle uhke või mitte.

Aga tõsi ta on. Hakkasin mõtlema: masstoodangu lasteriietel on siin peal Elmo, Dora, karupoeg Puhh, Mikihiir ja nii edasi. Niisama jäneseid, karusid või kilkonne kohtab butiikpoodides.
Nii et veel üks erinevus Ameerika ja Eesti vahel. Või Ameerika ja Euroopa vahel?

---

"Kus Marta uued asjad on?" Naabripoiss Dani jooksis meie tuppa, algas kokkulepitud mängutund.
"Martal ei ole vahepeal uusi asju saanud, " vastasin ma. "Aga tal on palju vanu ilusaid mänguasju, mängige nendega!"
"Miks Marta ei ole uusi asju saanud?" uuris Daniel edasi. Ta on juba 3,5 aastane, jutt jookseb hästi ja maailmapilt on üsna tugevalt välja kujunenud. Tema ise saab jah hästi tihti uusi asju, nagu ma näen hoovis prügikasti kõrvale kuhjuvate pakendite järgi, vahel ta mängutubades käies või lihtsalt hoovi pilku heites.
"Aga mis siis vanadel mänguasjadel viga on?" küsisin ma vastu, veidi naljatleval toonil.
Daniel vaatas mind pikalt. Võibolla jäi see üllatuse ja kultuuridevahelise konflikti kerge shokk talle nii hästi meelde, et saab osaks ta lapsepõlvemälestustest. Ükskord oli meil naabritädi, kes küsis, et mis vanadel mänguasjadel viga on.
Ta ei vastanud midagi. Eks see vist oligi retooriline küsimus. Ja asusid aga mõnusalt mängima.

Lõppu panen kaks pilti kevadest, meie tagaaiast, kus Daniel ja Marta mängivad.





Võite kiigata ka www.petroned.blogspot.com, panen sinna teemat jätkates üles mõned pildid ameeriklaste mänguasju täis hoovidest ;)

2 Comments:

Anonymous Tiia said...

Mnjahh, see on paraku siinse tarbimismaania yks korvalnahtusid - kui sa nende inimeste majadesse sisse laheksid, siis oleks seal kindlasti yks tuba keldris maast laeni manguasju tais, millega ykski laps tegelikult kunagi ei mangi. Probleem on lihtsalt sellest, et inimesed ei anna endale aru, et "less is more". Peale selle on neil veel kahelt poolt vanavanemad, kes ei saa juba ammu aru, mis asi see "less" veel peaks olema. Ma olen nainud ouduspilte pyhadeajast, kus joulupuud pole enam nahagi, sest et kingituste hunnikud on lihtsalt natuke kaest lainud ja voolavad ka ymbritsevatesse tubadesse. Me oleme proovinud Pauli manguasjade hulka vaga miinimumis hoida - sedasi on tal voimalik igale esemele aega pyhendada ja sellele igasuguseid kasutusvoimalusi valja moelda. Tulemusega olen rahul - tal on vaga elav kujutlusvoime ja vaga vahestest vahenditest piisab, et yks korralik mang pysti panna :) Aga need suured plastikust plannid ajavad ahastuse peale kyll...

8:02 PM  
Anonymous Eppppp said...

Jajah, et mis see "less" veel on... ;)

9:50 AM  

Post a Comment

<< Home