Aga kus on tema tussu?
Lugu elust enesest.
Eile käisime New Yorgi Akvaariumis (mida soovitan lastega siia linna külla tulijatele... ka fotod on sealt).
Kui olime maa all, ninad vastu veetanki, tuli hiiglasuur morsk. Kas te teate, kes on morsad? Nad näevad välja midagi hülge ja vaala vahepealset. See konkreetne oli ligi 3000 naela ehk ligi 1500 kg. Ujus otse meie vastu klasseina äärde ja hakkas midagi sealt lakkuma, kõht vastu klaasi. See oli võimas elamus, midagi nii suurt otse enda ees näha...
See oli suur, umbes inimese pea suurune ja täitsa tuttava kujuga kolmnurkne pilu, mis otse Marta silmade ette jäi.
"Emme, mis see on?"
No mis ma vastan. "See on morsa tussu," ütlesin ma ausalt.
"Tussu! Martal on tussu ja temal on ka tussu?!"
Marta oli hämmingus, vaimustuses, liigutatud. Ta patsutas käega üles klasseina poole: "Tsau, tussu!" Ja küsis: "Kas tema ka pissib?"
Jah, tema ka pissib," oli mu aus vastus, mis Marta silmad veel suuremaks ajas. Maailmapilt laienes lausa silmaga nähtavalt.
Siis ujus morsk minema, aga Marta ei tahtnud ära minna. "Tahan veel tussut vaadata!"
Meelitasime ta ikka edasi, merihobusid vaatama. Millimallikaid vaatama. Elektrikalu vaatama. Ja igal pool küsis Marta veidi haavunud häälel: "Aga kus on tema tussu?"
"Neil on väikesed tussud," arvasin ma. Justin muheles kõrval.
...Mul tekkis praegu kirjutades küsimus, et kas siin on nüüd see piir, millest ei tohiks blogisse kirjutada. Et kas see on see teema, mille pärast teismeline Marta mulle kunagi tuupi teeb. Heake küll, ma rohkem peensustese ei lasku. Ütlen vaid, et tussu otsimine kõigi mõeldavate ja mõeldamatute asjade küljest on jätkunud ka täna. Eks ma siis olen seletanud, kellel on ja kellel pole, ning kes pissib ja kes ei pissi.
posted by Eppppp @ 10:09 AM
14 Comments:
Nad on nii lahedalt ilma valehäbita :) Maria käis eile vennaga ühel ajal vannis (üks suures, teine väikses) ja arutas kõvahäälselt kellel kõikidel 'saba' on - vennal on saba, issil on saba, Hansu-poisil ei ole...vist :)
hmmm... ei taha sind kyll koiketeadva lapsevanema pedestaali pealt kukutada... aga morsad tegelikult ei pissi!! ainukesed imetajad muuseas kes soolikate, ja siis hoopis naha kaudu oma "ja"a"kidest" lahti saavad. *GRIN*
muideks, mulle meeldib "tussu", voi "tutu". peaks ise ka kasutama hakkama. inglisekeelsed variandid kolavad koik nii tobedalt (vulva???)
signed, home with nasty laryngitis and therefore able to catch up with friends!!
Justin ütleb inglise keeles "pee-pee" (pi-pi) nii mees- kui naissuguelundite kohta. FYU. Eks need sõnad ole kõik, nagu nad on... Aga vaja neid on.
Saa ruttu terveks ;) Ja morsad ei pissigi? Minu maailmapilt laienes kah praegu silmaga nähtavalt.
Hehee :D Vaga hea, peaks ka ikka minema ja selle morsa tussu yle vaatama :D
Ei, ma ei usu et see mingit piiri yletab, sest et kui sygaval arhiivis see jutt siis voiks olla kui Marta selle yle friikida voiks? Ja akki see teeb talle hoopis sama palju nalja, kui meile praegu.
Eile lasin Paulil panna selja vannis kraani alla - monus massazh. Oli taiesti nous ja siis leidis, et tuleks noku "saas" ka ara proovida. See oli ka hea, nii et Paul laulis seal tykk aega "Monus noku, monus noku, monus nokuuuu" :D
Vahest motlen, et kas see ikka on hea, et ma ise ka lapsele koik ausalt valja raagin. Et akki voiks seda ja teist asja pehmendada, kuni filtrid on juba suuvargile tekkinud voi kui kognitiivsed voimed natuke rohkem arenenud? Aga siis peaks jalle koik uuesti ymber seletama...
No aga ongi ju lihtne ja looduslik küsimus. Mina näiteks olla kunagi küsinud oma tädilt (botaanik, ajakirja Eesti Loodus toimetaja jne) nii: "d'iann, sina tead kõiki neid looduse asju, ütle palun miks mõnikord pepu sügeleb".
Ning neile tuleb anda lihtne ja loogiline selgitus mitte mingit udu ajada nagu nähtavasti juhtus kusagil minu vanema pojaga kes ühel hetkel autoga sõites küsis "aga issi, kui te emaga abiellusite kas te olite siis paljad?".
Küllap oli keegi üritanud talle selgitada, et lapse saamine on ennekõike abiellumise otsene tagajärg ja pannes selle oma pisikeses peas kokku meiepoolse eelneva anatoomiliselt korrektse selgitusega tekkis tal igati õigustatud ettekujutus abiellumistseremoonial toimuvast :-)
ma kirjutasin just ühe naljaka loo sinu blogi kommentaari, nüüd tuli teine ka meelde.
meil see tissivärk ikka päevakorral. hommikul, kui riidesse panen, siis leevike teeb tissidele tadaa, et siis õhtupoole uuesti maiustada. ühel päeval panin aluspükse jalga ja leevike hüüdis rõõmsalt: tadaa emme pepu, tadaa!
Iga kord kui ma jälle lapsele midagi "keelatut" ära räägin, siis mõtlen, et tegelt on see ainult kristlik valehäbi. Aafrikas (või kuskil) käib kogu suguelu laste silme all ja pole mingit häbenemist. Rääkimine on ju võrreldes tegutsemisega tühiasi.
Aga kui näiteid tuua, siis eile pidin lapsele seletama, et on küll võimalik kitsal diivanil seksida ja püsti on ka võimalik ja tekk pole üldse kõige olulisem atribuut.
PS! Jube kurb, et su teist blogi kommida ei saa, kõik ei kasuta ju wordpressi :(
Tussu jutu peale tuli mulle meelde üks lugu minu tuttavate perest. Lapse isa ja ema ei ela koos, ning isal on uus naine. Laps on kolmeaastane tüdruk ja veedab nädalavahetust isa ja selle uue naise juures. Kui õhtune pesemise aeg kätte jõuab, räägib isa uus naine lapsele, et nüüd peseme ära näo ja käed ja jalad ja pepu ja tussu. Tüdruk ütleb :"Tussut ei pea pesema! Minu emme küll kunagi oma tussut ei pese!".
Noh, ega lapse emme mingi must inimene pole, ikka peseb ennast hoolega, aga ju laps polnud juhtunud tussupesemist nägema :) Laps ikka ilusti ausalt räägib kõik edasi, mis tema parasjagu teab.
see on vist paras vanus neil kätte jõudnud, et kõike elulisi asju uurida. kohati on mul hea meel, et mia suurema osa jutust siin eesti keeli ära räägib.
meil külapoes on ühel müüjal ääretult suured tissid, ja mia vahib leti ees ja teatab, emme, miks sinu tissid nii suured pole. vaata kus ripuvad.
hee:)
meil ka tissid aktuaalne teema aeg-ajalt. Suusi ikka arutab, kellel on suured ja kellel väiksed:).
Sirjele ja ka teistele, kel on raskusi Eppppp blogis registreerida - saatke mu mailile abipalve ja ma registreerin teid ära administraatorina.
epetrone30@aol.com
---
Ja neid tissinalju jätkub meil ka ;) Mul samuti hea meel, et laps oma küsimused kõva häälega eesti keeles esitab, nii et ümbrus aru ei saa. Eestis elades võib muidugi piinlikke olukordi rohkem tekkida.
On jah vahel piinlik. Nägime kord polikliinikus ühte hästi vana tädi ja Leena küsis, kas see tädi on surnud (no ikka seletad, et peab hästi vana olema ja siis sured ära). Kui ma siis ütlesin, et ei ole, siis ta arvas, et siis on tädi nõid: oo emme, ma polegi enne nõida näinud. Nüüd on ta juba õnneks vanem ja on külge võtnud minu manitsused, et ei kommenteeri võõraid inimesi kuidagi, et ainult kõrva sisse.
Aga lapse saamised ja seks jne on meil ka juba läbitud teemad.
Ühel õhtul mu viiene tütar küsib, misasi see seks on. Hingan sügavalt sisse ja seletan ära. Seeoeale laps ütleb ooo, ja mõtleb natuke omaette. Siis küsib: aga emme, kas see kõdi ei tee?
Post a Comment
<< Home