Thursday, January 19, 2006

KAKS EESTI KEELE ÕPPIJAT


Mul on kodus kaks eesti keele õppijat.
Üks on neist väike ja kuldlokiline ja temasuguste geeniuste aju arengu uurimiseks on maailmas mitmeid instituute. Ta tõmbab minu mula seest aina välja fraase ja ütleb neid järgi mängleva kergusega. Ja selles, kuidas ta uusi sõnu ja fraase pillub, on midagi ainuomast emakeele-rääkijale. "Misteedsjal!?" "Nomaivõi!" "Tulesiiiiia!"
Teine õppija on suur ja mustalokiline, tema aju enam torpeedo kiirusega ei arene, sest tal on vanust rohkem. Ja tema eesti keelel pole seda kokkusulamist, mis on ta tütre omal. Kui tema midagi ütleb, siis on see ikka kohmakalt välja artikuleeritud "Mis teed seal?" või "Tule siia" - ja kuidas ta ka ei pingutaks, on ta häälduses alati see võõrapärane hõng. Mis mulle väga meeldib, aga mis teda vahel Eestimaal on kentsakatesse olukordadesse pannud. "Kas mu keel on tõesti nii halb, miks inimesed kohe minuga inglise keelele üle tahavad minna?" Seleta talle siis, et see on lihtsalt eestlaste iseloom, mitte tema kohmakas keel...
Võrreldes lapsukesega on tal keeleõppimisel kaks eelist: esiteks, ta oskab lugeda. Vahel saan ma talt näiteks keset päeva maili "Mida tähendab koostöövalmidus?" On teine lugenud Postimehest Eesti-Vene piirilepingute alast juttu ja tunned muret, et millega see Venemaa siis seekord ähvardab... Või siis saadab mulle kirja kusagilt Noor-Eesti leheküljelt leitud luuletusega ja küsib: "Mis on hämarik? Mis on õhkab?"
...Ja kõige naljakam on, kuidas ta üritab ka Martale neid saja aasta tagustest luuletustest võetud sõnu õpetada. "Issi ütleb twilight, emme ütleb hämarik!" õpetab ta pimeneva akna ees. Marta vahib koos isaga akent ja ütleb hoopis: "Näe, pikapäkk!"
Teine Justini eelis - või õigemini omapära - võrreldes lapsega on, et tema läheneb eesti keelele mõistusega.
Kas teie olete näiteks mõelnud, et sõna "välk" ja sõna "valgus" on samast tüvest?
Või et sääst ja saast on väga sarnased sõnad? (Justin kippus ikka kasutama sõna saastumarket).
Või et kellegi "juurde" minek viitavat sellele, et eestlased samastavad inimesi ja puid (inimestel on juured nagu puudel)?
Või et päikese "käes" olek näitab, et me päikesele käed külge mõtleme?
Ja kas laud on elus ja tal on pea, sest me ütleme, et paneme asjad laua "peale"?
...Ma usun, et nii mõneski mõttes saab Martale eesti keele horisontide vallutamine olema huvitavam kui täielikult eestikeelsest perest pärit lapsel. Just seepärast, et ta isa niimoodi võõra pilguga seda keelt vaatab ja imestab.
Aga mõni teine kord kirjutan teile sellest, kuidas me koos Martaga inglise keelt avastame.

2 Comments:

Blogger Kaur said...

Ja kui eestlasi on mitte üks, vaid kaks, siis on nad teineteise KÕRVAL.

Mulle ka meeldis Christine eesti keel hirmsasti :) Kiida teda minu poolt kah :)

12:36 PM  
Blogger Eppppp said...

Annan tervitused Marta vanaemale kindlasti edasi!

4:57 PM  

Post a Comment

<< Home