MINU TÜTAR ON AMEERIKLANE
...raske on sellega ikkagi harjuda.
Nii mõnigi ta amerikanism tekitab minus esmalt tõrjereaktsiooni, näiteks sel sügisel õpitud "Come on!" Aga nüüd olen ma selle lapsega suhtlemisel üle võtnud - üritan küll ennast toimetada ja eesti keele radadel hoida, aga jälle on "come on, Marta" üle keele lipanud.
Sama tihedalt kasutame sõna "okei". Mõtlesin, et peaksin igasse tuppa seina peale panema suure eestikeelse sildi "Hea küll! Olgu!", et mul õigel hetkel oleks meeles neid sõnu kasutada.
Et ta ikka poole võrra eestlane tuleks.
Ja lisaks kauboimängimisele ka kaera-jaani oskaks tantsida.
posted by Eppppp @ 4:15 PM
6 Comments:
Okei on meil ka üpris levinud väljend. Päris naljakas, kui laps, kes äsja rääkima on hakanud, ütleb sulle ettepaneku kohta mähe ära vahetada: Okei!
Ja come on ehk kamoon esineb ka päris sageli. Küll selles tähenduses pigem, et "ole nüüd!" v "mida sa jälle teed...".
Kunagi sa kirjutasid enda blogis ka sel come on-teemal ja arvasid, et eestlased ütlevad pigem "davai". Võibolla mõned ütlevadki, meie (siin Tallinnas ja 100% eesti peres) aga väga-väga harva.
Ma ei mäleta, mis ma sellen "davai" kohta kirjutasin täpselt.
Aga see on küll meeles, et kui Eestis elasin, oli see mul vahepeal parasiitsõnaks. Ja Justin õppis selle ka kiirelt ära.
Nüüd on "davai" meil ammu unustatud ja lapsuke pole seda vist kordagi kuulnud.
Ma hakkasin nüüd mõtlema, et ka minu ja seltskondade, kust läbi käin, parasiitsõnade hulka kuulub davai. Ma pean õppima end sellest võõrutama.
Iidal on "olgu" kindlalt sõnavaras. Seda kasutatakse siis, kui tüütud täiskasvanud mingit oma lora ajavad ja laps tahab teada anda, et ta ei viitsi sel teemal arvamust avaldada: "Iida, sa oled väga hea ja kalli laps!" - "Olgu olgu."
Mino nemi un Christine, Justin's Ema, Marta's Mimi (Vanu Ema).
I know your English is much better then my very humble Estonian, so as to not to be insulting to your very beautiful language, I will post this in English.
Justin posted on the English blog that someone said that Marta didn't look Estonian.
I was thinking about how we "all" are guilty of wanting to
personalize every thing and everyone.. I recently showed a photo to a friend at work. It was a photo that Epp's cousin AveLiis had sent of a group of her friends in Tallinn.. Everyone who has seen this photo has said that "they" look just like a group of "American kids" ..
We all seem to want to do this ..It increases our comfort levels with people that we might not know very much about..
Marta is a child of the future, she will live in a world that is much smaller then the pre internet
world that many of us grew up in.
She and her peers will truly be children of Mother Earth rather then of Estonia or America..
My hopes and dreams are that these children, their generation, will be the ones who return peace and humanity to "our" planet.
Anyone who has spent anytime in Marta's world knows that she is a toddler/woman who is never going to look or be anything other then what "she" chooses to be.
Ja Justin kirjutas selle loo peale postituse "My daugther is an Estonia", seda saab lugeda www.martaeng.blogspot.com
Post a Comment
<< Home