KUI ISSI ON KOMANDEERINGUS

Justin läks eile tööreisile USA teise otsa, San Diegosse (Ma olin natuke kade, sest seal on päike ja lõunamaa, aga ma ise tegin valiku, et mitte kaasa minna.)
Meie Martaga jäime koju. Sellist elurütmi on meil varemgi küllaga ette tulnud, sest kogu eelmise aasta käis Justin iga 3-5 nädala tagant pikemal reisil.

Aga nüüd polnud ta käinud alates novembrikuust.
Ja vahepeal oli Marta kasvanud niipalju suuremaks, et tal on välja kujunenud oma arusaam meie elu rutiinist.

Kui eile õhtul pimedaks oli läinud, käis maja välisuks - ilmselt tuli koju meie teise või kolmanda korruse naaber.
Aga Marta on viimasel ajal harjunud töölt tulevale issile vastu jooksma.
"Come on, jooksma, emme, issipapa Justin tuleb!" hüüdis ta ja hüppas ukse juures üles-alla. Ega jäänud enne rahule, kui ma tegin meie toa ukse lahti ja ta nägi, et eeskojas pole mitte kedagi.

Terve õhtu ootas ta Justinit. "Kus issi? Issi ei ole, issi otsas!" laiutas ta nõutult käsi.
"Issi on õues," üritasin ma talle seletada teadaolevate sõnade abil.
"Õues on külm!" teatas Marta. See on üks ta tavaväljendeid õue minnes, aga kes teab. äkki ta tõesti mõtles, et Justinil on õues külm.
"Ei ole, issil on õues mõnus. Issi tuleb varsti tagasi."
"Issi - tagasi," kordas Marta.

Kui vanni läksime, hakkas ta oma tavapärast: "Üks-kaks-kolm-issiiii!" karjuma. Et Justin vannitoa uksele tuleks ja me saaks talle ovatsioonide saatel plaksutada.
Tuletasin meelde, et issit ju ei ole.
"Issi toas!" teatas Marta seepeale. "Issi istub ja kijjutab."
Nojah, seda Justin tavaliselt teeb, kui me vanni läheme. Aga mitte seekord...

Proovisin ka helistada, aga Justin oli alles lennukis kusagil diagonaalis üle USA lendamas.

Mõtlesin, et kui talle räägin, mismoodi Marta teda igatseb, siis muutub Justin ühest küljest nukraks ja teisest küljest tunneb uhkust....
Kogu aeg oli Marta olnud emme-tütar, kes Justiniga vahel soostus mängima. Aga viimase kuu-kahe jooksul on sel alal toimunud suur hüpe. Nüüd tahab ta olla Justiniga, temaga õue minna, tantsida, laulda, raamatuid vaadata.
Isegi seda on juhtunud, et ta kuulutab: "Ei taha emme, issi tahad!", eelistades Justini seltskonda minule.

Eks sellest kõigest ole muidugi pereõpetuse raamatutes ka kirjutanud, aga nüüd kogeme seda siis omal nahal. Mõnus - nüüd on meil juba suur laps, issi-tütar.