SHOKOLAAD ON SAADANAST

Midagi on shokolaadiga valesti!
Kui mina selle põske pistan, läheb mul tuju hetke pärast paremaks ja energia voolab mu sisse. Tõepoolest midagi muutub.
Ja Marta tundub shokolaadi suhtes olevat ERITI tundlik. Ta on seda saanud mõnel korral, ning iga kord juhtub seesama. Juhtus tänagi õhtul... õigemini öösel.
Talle tuleb nagu mingi paha vaim sisse. Hüperaktiivselt hakkab ta edasi-tagasi karglema, viskab käsi ja jalgu... Kui uneaeg on käes, siis ei saa ma teda toa pealt kättegi, ja kui üritan süles rahustada, siis vintskleb ta seal nagu ussike, kippudes mind hammustama.
Ja tahab asju, mida ta tavaliselt hilisõhtul ei taha. "Õue tahad! Süüa tahad! Vanni tahad!"
Lõpuks saingi ta magama niimoodi, et tegin talle uue vanni, kuhu valasin ekstrakoguse lavendli-vannisoola, mis ta lõpuks maha jahutas. Selleks ajaks oli kell 1 öösel.
Niisiis: täna oli viimane kord, kui ma talle pärastlõunal shokolaadi anna. Kui veel, siis ainult varahommikul.