Friday, March 10, 2006

Bellukesed!

Meie kodu kõrval on väike hõre park ja selle tagant paistab kirik.
Igal tööpäeva hommikul kell 11 ja igal õhtul kell 18 hakkavad kirikukellad lööma. Kõigepealt löövad nad lihtsalt kõll-kõll mõnda aega, siis tuleb esimene laul ja siis teine laul. Ma ei tea, mis meloodiad need on. Aga kindlasti on tegu iga kord samade paladega.

Marta jaoks on kelladest saanud oma traditsioon. Esimeste löökide peale ajab ta silmad pärani: "Aah! Bellukesed!" Selle sõna on ta ise kokku pannud - eestikeelne variant on kellukesed ja inglisekeelne bells.
Misiganes toas me tol hetkel oleme, kisub ta mul käest kinni ja hakkab sikutama köögi poole: "Emme, jooksema, bellukesed! Lähme vaatama!"
Rituaal on välja kujunenud järgnevalt: kõigepealt tahab ta saada köögi akna alla radiaatori peale, kus ta siis seisab ja aknast välja vaatab.
Siis on paar sekundit paus. Selle aja jooksul tahab ta saada alla ja vannituppa. Seal on meil laste aste (pool endisest pissipotist), mis teoreetiliselt peaks olema abiks kraanikausi juures pesemiseks lühikestele inimestele... Aga meie lühike inimene on selle asetanud vannitoa akna alla ja ronib sinna peale. Just selleks ajaks, kui ta end valmis seab, algab bellukeste kontserdi teine osa.

Eriti meeldib talle, kui ma akna kontserdi ajaks lahti teen. Aga siis üritan ma talle kontserdi ajal jopet või kampsunit selga pusserdada - "Õues on külm"!

Ja mis seal imestada, arvestades et kirikukellad löövad iga päev minuti pealt samal ajal, et minu loo lõpp on järgmine:

Eile õhtul hakkas Marta järsku hirmsal kombel esikukapi kallal kibelema ja vinguma: "Emme, jope, pliis! Bellukesed akkab!" Ma vaatasin siis kella - kahe minuti pärast kuus?!
Sain talle jope selga ja kontsert algaski.









Kontserdi lõpus: "Emme, mis sa teed seal?!"

5 Comments:

Anonymous Siiri said...

Meie tänaval mängib ka üks kirik ilusat muusikat.
Kui olin alles siia kolinud, siis arvasin mõnda aega, et ka jäätiseauto muusikat mängib kirik :)Ma polnud kunagi enne jäätiseautot näinud.

3:00 PM  
Blogger andry said...

kõndisin reedel mõttes peaga kodu poole juba, ja korraga hakkas kirikukell lööma.

Vene kiriku kell.

Jäin seisma, vahetasin suunda, et lähen kirikust mööda, äkki korra sissegi. Hingan vähe viirukit.

Siis läksin enne kirikut ühest uksest sisse ja küsisin ühe inimese käest küsimuse, mis mind mõttesse oli rakendanud.

Sain vastuse.

Kirikus käisin kah ära.

11:48 PM  
Blogger andry said...

pildid lähevad aina paremaks

11:49 PM  
Anonymous luize said...

Tartu kesklinna piirkonnas on ilusa selge vaikse ilmaga kuulda peaaegu kõikide kirikukellade kill-kollatamist (eriti peale seda, kui kirikud tornikiivrid ka peale said) ning hea õnne korral raekoja kellamängu kah. Ma kolin varsti sinna piirkonda jälle tagasi, nii et rongituutu asemel kirikukell. sobib mulle.
aga pilte vaadates tuli mulle jälle meelde küsimus, mis meil sõbraga ammu on tekkinud, aga millele siiamaani vastust pole saanud. Ilmselt sellepärast, et Eestis ei ole selliseid aknaid nagu Ameerikas. Ehk siis kuidas need ameerikamaa aknad niimoodi üleval püsivad, kui tõmmata ja mitte alla ei kuku? Kas miski hoiab neid seal üleval kinni?

6:10 AM  
Blogger Martasmimi said...

I so wish I could read this..
Mimi

8:32 AM  

Post a Comment

<< Home