Wednesday, March 01, 2006

KONARUSED KAKSKEELSUSE TEEL

Mõni sõna on eesti keeles nii lootusetult kohmakas. Kui Marta õpib lastesaatest selgeks sõna fire truck ja paiskab selle uhkelt õhku, siis võin mina küll öelda: "Emme ütleb - tuletõrjeauto..."
...Aga kas ta seda järgi ka oskab öelda? Mul läheb endalgi keel sõlme!

Või inglisekeelne 2-silbiline "upstairs" - eesti keeles vastuseks 9silbiline "ülemisele korrusele". See on üks Justini klassikalisi näiteid, kui raske võib eesti keel olla. Aga Marta ütleb selle asemel "ül-ul-ulu-ulu-lll-le".

On sõnad, mis häälduvad mõlemas keeles ühtemoodi, aga tähendavad erinevaid asju. Kuulakem näiteks dialoogi:
"Marta, where did your daddy go?" Vanatädi Mary on kummarunud Marta kohale ja pärib, kuhu küll issi on läinud.
Marta naeratab vastu: "Tädi! Mõnus tädi!" Olen hetkel veel kindel, et tema mõistab seda sõna eestekeelsena ja nimetab niimoodi tema poole kummardunud Maryt... Sest daddy sõna me lihtsalt ei kasuta.
"Yes, daddy!" on Mary lapse reaktsiooniga rahul. Ega saagi aru, et nad on erinevates keeltes rääkinud

Või teine dialoog:
"Look, this is a seal!" näitab Justin lasteraamatust pilte.
Marta vahib mõtlikul ilmsel hülge pilti. Ilmselt käiates peast läbi oma salvestatud informatsiooni: viimane kord, kui ma tshekkisin, oli siil ju okastega mügarik ja ümmargune, nüüd on okkad kusagile ära kadunud.
"Ei ole siil!" ütleb ta siis.
Meie vahime Justiniga teineteisele abivajavalt otsa. Mis teha?
Jääbki meil see lahendamata, küll me väike geenius selle ise lõpuks välja raalib, et on kahtemoodi siile: ühed on sileda nahaga ja teised on okastega, ühed on issi-keeles ja teised emme-keeles.

6 Comments:

Blogger andry said...

mu armas sõber Airiin on abielus türklasega, kel nimeks John.
Neil on tütar Natalii. Tundes Airiini, kes on kaunitar ja Johni, kes on igati ilus mees, ka Natalii peab üks kena tirts olema.

Mis keeles Natalii räägib? küsisin korra Aikalt telefoni teel.
No minuga eestit ja isaga norrat. (John on nimelt väga hästi assimileerunud, ta põgenes Türgist pea 20 aastat tagasi türgi armee eest)
Omavahel me räägime inglist, sellest saab ta ka aru. Ja õues paneb pisut türgit kah," kehitas Aika lõpetuseks õlgu.

See on ammune telefonivestlus, minu meelest oli Nataliil isegi viis keelt, aga ok. Neli keelt ja nii erinevat, nii noores eas, noh, mina olen kade.

See, et seal(in english) ja siil on kaks ise asja, ega siin pole vahet, sõnatundlik laps tajub sõnade eri tähendusi ka ainult ühes keeles. Ja muudkui juurdleb nende üle.
Samakõlaliste sõnade leidmine võib teda hirmsasti üllatada.

Või kirjapilt. Läksime kord Joonaga lasteaeda (kui olen seda rääkinud, siis katkesta mind:D), Joonas küsib: On ju, sõnas Toomas on kaks nulli.
On, ütlen mina ja muigan ise.
On ju, ma olen tark poiss?
Oled, vastan mina jummalast tõsiselt.

Las Marta mõtleb aga mõnuga.

Liiga palju ka mõelda muidugi ei maksa, see võtab lapsel kasvu kinni. Aga see on juba eesti kooli probleem, et seitsmeaastaselt muutub laps kõndivaks ajuks.

10:38 PM  
Blogger öö said...

aga ega "ülemisele korrusele" ei ütle eestis ka keegi. ikka "lähme üles" või "emme on üleval". alumisega samamoodi. "lähme alla sööma".

siiliteema tundus eriti keeruline, aga issikeel ja emmekeel vist on ainsad variandid selliste segaduste lahendamiseks :)

3:06 AM  
Anonymous Siiri said...

Tänase Õhtulehe artiklist "Arvutisõltlaste aju toimib kiiremini ja tõhusamalt" :"Nähtuse põhjus on tema kinnitusel see, et arvutisõltlastel on tänu pidevale kuvaril toimuvate muutuste jälgimisele välja arenenud võime tajuda korraga mitut tegevust ning ühtlasi jätta tähelepanuta asjad, mis on parajasti käsitletava probleemi lahendamise seisukohalt ebaolulised.
«Samamoodi toimib aju ka neil lastel, kes kasvavad kakskeelses ümbruses ja on seetõttu maast madalast sunnitud märkama kõiki mõisteid kahe erineva keele tasandil,» selgitas Bialystok."
Ellen Bialystok on Toronto ülikooli psühholoogiadotsent. Nähtus, millest ta räägib, on see, et sellistel inimestel töötab aju ratsionaalsemalt ja efektiivsemalt. Nii et Marta on efektiivse ajuga inimene :)

5:19 AM  
Anonymous triin said...

Jah, mul on üks tuttav kes uuris kunagi kakskeelseid lapsi ja leidis, et need on hilisemas elus andekamad ja paremini toime tulevad. Et algus küll vaevaline, aga selgeks nad need keeled saavad mõlemad. Isegi kolm keelt mõnel lapse, aga see ikka vist liig.

11:31 AM  
Blogger andry said...

juudi kultuuris patravad lapsed kuni kuute keelt korraga, sõltub diasporaast ja selle ümbrusest.

Ja kes on alati ellu jäänud ja hakkama saanud?

11:03 PM  
Blogger ilutegija said...

Andryle täienduseks - Airiini ja Johni tirts Natali käib neil päevil Norras lasteaias (on juba pea et 4 aastane). Isaga laulavad nad türgi keeles, emaga räägivad eesti keeles, lasteaias ja õues teiste lastega suhtleb norra keeles. Kuna Airiin on äärmiselt elegantselt adapteeruv tegelane ja nad oma mehega enam inglise keeles omavahel eriti ei räägi vaid enamasti norra keeles, siis inglise keel on nn külaliste "puhul" keel, mida tegelikult Natalii kaasa ei räägi, kuid kuulatab küll hoolega. Nataliile on esialgu 3 keelest küll ja inglise astub ühel hetkel niikuinii sisse:) väga imetabane, kuis ta ära jagab, kelle poole millises keeles pöörduda. kusjuures kõik eesti keelt kõnelevad inimesed on erilised Natalii lemmikud:)
vaatamata mitmekeelsuse segadustele, on lapse jaoks see haruldaselt hea olukord mängeldes(loe kasvades:)) mitu keelt omadada. eks ise asi saab olema kirjutamisega - inglise ja eesti keele kirjapilti paralleelselt omandada on aga ilmselt hõlpsam, kui seda oleks nt vene ja eesti.

2:56 AM  

Post a Comment

<< Home