Saturday, January 21, 2006

EI SAA, EI OLE, EI VÕI

"Emme, Mata tahab kleiti!"
"Ei saa kleiti, läheme õue, paneme püksid."
"Õues on lumi!"
"Ei ole lund. Õues on soe ja päike paistab."
"Õues on pikapäkk! Pikapäkk - sussi - kommi."
"Ei ole vist... Päkapikk läks ära, jõulumees ja päkapikk on kaugel, kaugel maal."
"Õues on lumi ja pikapäkk!"
"Ei ole lund, tule vaata akna juurde. Lumi on otsas! Tule nüüd, paneme riided selga ja siis läheme sööma ja siis õue. Õues paistab päike ja läheme parki kiikuma.."
"Mata kiikuma!"
"Ei, oota! Enne tuleb ikka püksid panna. Ja siis tuleb süüa."
"Mata kommi süüa!"
"Ei saa kommi. Sööme ikka jogurtit. Tule nüüd, paneme püksid jalga.!
"Ei. EI. EEEIIIIII!"

Ja mis seal imestada.
Sel hetkel taipasin, et ma olin terve hommik lapse jutule vastamist alustanud sellesama sõnaga - ei.

1 Comments:

Blogger andry said...

Saa poiss. Selle loo lõpp lõikab nagu noaga.

Ühtepidi, ega ei saa nüüd tahta, et lapse sõnavarast puudub sõna Ei". või lapsevanema omast. Aga see on pisut ohtlik sõna küll.

Meil poisiga oli peres nii, etkusagil üheksa kümneselt, hakkas ta ütlema: Ma ei tea, ma ei oska, ma ei taha. Ta on tiba selline aeglaselt kasvava enesekindlusega.

Ja meie lapsevanemanina haistis, et tegemist on tähtsa momendiga. Et siit võib sõltuda, milline on tema ELAMISE JULGUS suurest peast.

Armas naine tegi nii, et nad mängisid mingi aja jooksul - nädalat kaks - ma pakun, niisugust mängu, et ükskõik, millest nad rääkisid, Joonas ei tohtinud ei öelda. See ajas teda iga pooltunni lõpul naerma, kusjuures ta jonnakalt proovis eitada.

Mina tegin nii, et rõhutasin: Sa pead täpsemalt ütlema. Mitte, et ma ei tea. Siis sa ei saagi teadma.
Eesti keel on ju nihuke keel, kus olevik on ka tulevik.
Ütle: Ma PRAEGU ei tea.
Ma PRAEGU ei oska.
Siis on see läbitav seisund.

Seda rääkisin umbes aasta ja see mõikas.

Marta puhul, kuna sa ise avastasid, et eitad, siis leiad ka ise rohtu, et natuke midagi muuta.

Rõõmsat jõudu.

3:35 AM  

Post a Comment

<< Home