KÜLL MA OLEN TUBLI!

Ma usun, et iga lapsevanem teab seda tunnet.
Kuidas sa ehitad üles suure klotsidest torni ja siis tuleb laps ja virutab selle ümber.
Ja kuidas see läheb sulle korda!
"Ära lõhu minu torni ära!" ärkab sinus igavene laps. "Miks sa lõhkusid minu torni ära...."

Eile ärkas minus igavene laps, kui ma kolimise jaoks Marta puslekogu kokku panin. Annab see ju omamoodi rahuldustunde, teadmise, et oled tark ja tubli - suudad panna pusletükid õigetele kohtadele. Suudad hunnikust kaootilisest segadusest võluda välja ilusad terviklikud pildid.

Palusin endast pilti ka teha, et seda mõnusat rahuloluhetke jäädvustada.
Ja Marta oli ka tore, ei seganud seekord, ei loopinud seekord pusletükke laiali ja laskis emal tubli olla.

Arvake ära, miks?