Hädad autosõiduga
Saabusime tagasi reisilt marsuudil New York - Washington, DC. See tähendas kuute tundi autos (heake küll, kolme ja kolme, sest vahepeal tegime peatuse kusagil kiirtee ääres ühes mu arust hirmsas kohas, kus oli kaks korrust täis rämsptoidusööklaid...)
Taas kord saime kõik aimu, kui tugeva iseloomuga isiksus on meie Marta Maria.
Kui teda ikka tüütab ära autoistmes konutamine, annab ta sellest teada kõva häälega möirates ja käsi-jalgu paremale-vasakule pekstes.
Mis on meie nipid lapse pahameele leevendamiseks:
- Valju lastemuusika CD (kunagi on autosse sattunud see Teletupsude oma)
- Mina sosinal rääkimas lugusid "Kaugel-kaugel maal elab Simona..."
- Laulan kogu kõrist ja rõõmsameelselt lastelaule
- Justini ema teeb varvastele põrsamängu (see on üks inglisekeelne mäng, kus varbad üle loetakse)
- Mina teen kõhu peal "Kuts läks karja..." mängu
- Masseerime ta jalataldasid
- Laseme lihtsalt karjuda, et ehk karjub end väsinuks
- Vaatame raamatuid (aga lapse vihahoos vüivad need lennata kusagile juhi armatuurlauale)
- Otsime midagi oma kotist, mis talle muidu keelatud on.
Siin pildil oleme tunni aja kaugusel New Yorgist, tagasiteel. Ära on proovitud kõik eelnevad nipid ja lõpuks on Marta kätte antud laste päikesekreem.
Mõjus!
Vaikseks jäi.
posted by Eppppp @ 12:05 PM
5 Comments:
ma küll ei ole lastendusega väga kursis, aga Marta tundub siin pildi peal palju vanem kui ta tegelikult on, oleks nagu nelja-aastane või viienegi.
Oi kui tuttav lugu. Meil on üheks variandiks veel kaeraküpsis, mida ta päris pikka aega sööb. Raamatuid vaatab ka päris meelsasti. Kui näha on, et väsimusest karjuma hakkab, siis mõnikord aitab beebimuusika cd - sellel on ainult muusika ja südametuksed (juhi uniseks muutumise oht!)
Enamasti üritamegi pikemat sõitu päevase une ajal teha, siis saab tund-poolteist täiesti rahulik olla ja üks pool tundi peale und kulub veel söömiseks.
Homme on jälle üks 5-tunnine sõit ees, eks näis kuidas läheb.
Ahjaa, toit läks nimekirjast meelest ära. (Ja pärast on kogu auto tagaiste mingit pudi täis...)
See, et Marta siin vanem välja näeb, võib olla ka pildistamisnurgast - keha tundub suurem.
Ja veel - kui pildistada kedagi nii, et fotograaf vaatab ülevalt alla (st pildistatu vaatab üles), siis näeb inimene noorem välja. Aga kui pildistada samalt tasapinnalt või, mis eriti hull, pildistatu vaatamas allapoole ja fotograaf on temast allpool, siis näevad inimesed välja vanemad ja rippuvad näojooned tekivad. See on ajakirja-fotograafide nipp. ;)
Ja päris paljud pildid, muide, on tehtud ju nuii, et Marta on fotograafist allpool ja näeb noorem välja.
Niisugused mõtted.
leevike näeb ka piltidel vanem välja. see on peaasjalikult juuste pärast. kõik, kes temaga päriselus kohtuvad imestavad, et oi kui väike, pildilt paistab juba nii suur. teil ju veel suurem pahmakas peas ja suurte laste riided seljas.
Andry - tellimus vastu võetud, kirjutan kohevarsti meie näpumängudest!
Post a Comment
<< Home