Soovitusi üksi mängimiseks
Sain hiljuti hea nipikirja (ja avaldan selle saatja nõusolekul ;)
"Olen 3aastase poisi ema. Küsisid oma ajaveebis nõu, et kuidas laps mängiks omaette. Kurvastuseks, see omaette mängimise aeg tulebki kuskil 3selt. Väikesed inimesed ei jaksa kaua ühele tegevusele pühenduda. Ent:
- meie avastasime magnetid - Taavi oli nendega nädalaid tegevuses (nüüdseks on need end ammendanud ja kapis peidus,et oleks kunagi jälle huvitav mängida). Leidsin mingi lingi ka - http://www.brain-builders.com/14001.html. Mina leidsin need Marshallsist.
- Ja vahel aitab vannitoas vett täis kraanikauss mänguasjadega (eriti kui seal on vahtu ka).
- Play-dough on lahe (palju koristamist hiljem).
- Pudel + nööbid või väikesed kivikesed, mida saab august sisse panna, välja raputada.
Loodan, et on tiba abiks.:) Rõõmu!"
Siia otsa ka minu enda nipid:
- Olen avastanud, et Martat väga huvitab raha (ehhee, ikkagi ameeriklane ;) Nii on mul hunnik penne puhtaks pestud ja sobival hetkel annan need talle purgiga kätte. Ta valab purgitäie lummatult põrandale ja hakkab neid siis, olenevalt tujust, kas ritta seadma või siia-sinna pilduma või purki tagasi toppima. Seda tegevust võib jätkuda üllatavalt kauaks.
- Pärast seda, kui ta eluga riskides meile on tõestanud, kui väga ta joonistamist oma igapäevaellu vajab (nimelt ronis ta korduvalt laua otsa, et riiuli pealt küünitada issi vildikate komplekti), on tal olemas suur karp enda mahapestavaid vildikaid ja rasvakriite. Oma toas on ta joonistada üritanud peaaegu igale poole, aga õnneks saab selle maha. Ja peaasi, et ta ise rahul ja tegevuses oleks...
- Tore on ka see, et kui ta on mõnda n-ö valesse kohta joonistanud, siis pole tal midagi selle vastu, kui saab kätte niiske pesulapi ja hakkab "kolistama". Kõnnib tubades ringi, nühib siit ja sealt, ise pobiseb: "Mata peseb, Mata peseb."
- Veel: mul on vana kott, kus ei ole mitte midagi erilist sees: mingi vana märkmik, üks vanast ajast jäänud pampers-mähe, tühi pastakas... Kui selle koti vahel nagi otsast alla võtan ja lapsele annan, siis on ta tükk aega nohinal ametis.
- Üldse meeldivad talle igasugused suurte inimeste asjad. Justini vana mobiiltelefoni (mis suri uppumissurma...)hoian üleval kapi otsas ja vahel annan lapse kätte - patseerib teine siis koos telefoniga ringi omaette... mõnda aega.
- Tundub, et kõik asjad, mis tulevad kapi otsast, omavad tema jaoks automaatselt huvitava asja imagot ja pälvivad tähelepanu. Näiteks hunnik vanu ajakirju.
- Ja üks mu suurepäraseid võimalusi endale lapsevaba hetk tekitada on muidugi riidekapi ukse lahti jätmine. Kiirelt leiab ta mingid uskumatud rõivaste ja jalatsite kombinatsioonid ja topib neid endale ja oma mänguasjadele selga.
Mis on teie lihtsad nipid, kuidas saada last mõneks ajaks üksinda millegi kallal nokitsema?
posted by Eppppp @ 1:24 PM
13 Comments:
Algatuseks üks jutt lapse kapihuvist. Oli mul (veel Eestis olemise ajal) külas nelja-aastane poiss oma ema ja tädiga. Mingil hetkel avasin baarikapi ukse, et võtta sealt veiniklaase. Ukse avamise ajal jooksis lapsuke mu juurde, kõvasti kilgates, käsi plaksutades ja rõõmuhüppeid tehes. Lapse ema selgitas, et nende kodus on lapsel kõvasti keelatud seda kappi puutuda (nõukaaegsed ühesugused sektsioonid ja baarikapid,eksole), sest seal asuvad muuhulgas ka kommid, mida vahel lapsele antakse. Mul polnudki seal kommi, aga lubasin lapsel niisama seal ringi vaadata.
Rahaga mängimisest - mu tuttava lapse vanaema kinkis lapsukesele 2.-ks sünnipäevaks rahakassatäie metallist ühekrooniseid. Ühel kaunil päeval oli laps rahakassa iseseisvalt tühjendanud ja täitsa iseseisvalt toimetades (ilma oma ema tülitamata), kõik mündid ükshaaval toppinud videomaki pilust sisse. Videomakk solvus millegipärast ja keeldus edaspidi töötamast. Remondimees ka ei saanud makile enam elu sisse.
Nojah, asjalikku nõu siit muidugi ei tulnud, aga niisama vahelugemist vast ikka :)
Marta poleks õnneks taibanud raha videomakki toppida, aga aitäh hoiatamast! Tal on õnnestunud neid soojapuhuri piludest sisse toppida (on meil siin New Yorgi Siberis üks pisike elektriline soojapuhur), raputades kuulen rahakõlinat, aga kätte ei saa. Loodetavasti ei saa mündid soojapuhuris üles sulada või seda muul moel ohtlikuks teha?
Meie kolmesel on olnud kaks vaikust ja rahu (lapsevanemale) pakkuvat tegevust: suure küpsisekarbi täie nööpidega mängimine ja korktahvel + knopkad. Esimese lapse väikelapse east mäletan, et kui käisime automatkal, kui ta oli vanuses 1a 3k (umbes), siis andsin talle mängimiseks autos oma rahakoti, kust ta siis magnetkaarte välja võttis ja tagasi toppis.
Mina võisin selles vanuses tunde mängida puust klotsidega, kuhu tähed ja pildid olid peale maalitud ;)
leevike on hetkel aasta ja 2-kuune. tema kiituseks peab ütlema, et ta on alati suht palju üksi mänginud. eriti siis, kui oleme kahekesi kodus. kui on külalisi või oleme ise külas, on asjad teisiti ja ta ripub mul pidevalt küljes.
aga vahel ronib ta just siis mööda mind üles, kui olen näiteks kuuma pliidi taga. siis on minu relvaks külmkapp - teen selle ukse lahti ja leevike on kõpsti peadpidi kapis ja tõstab riiulitelt asju maha. tema mängud on miskipärast sellised, et ta paneb tagasi ka. vahel juhtub muidugi, et keefir on mööda vaipa laiali. aga harva. seal kapis oleks ta lõputult, aga kahjuks kaua ei või, muidu tuleb ju lohe välja.....
väljaspool kodu annan talle oma koti ja eks siis ta tõstab sealt asju välja, uurib ja tihti paneb ka külainimeste asju sinna sisse. kuskilt ära minnes pean alati kontrollima ega võõraid asju kotis pole.
meil aitavad värvid. Siis on mingi nupumäng, kus saab suuri värvilisi nuppe plaadile laduda. Seda mängivad mõlemad. Käärid on Leena lemmikud juba pea pool aastat - lõigata võib kõike. Kord lõikas ka sukkpükse, aga koos nõelusime ja pärast tikkisime veel lille ka sinna peale - rohkem ei ole lõiganud riideid.
Oskar hakkas juba kaheselt lastejutte kuulama (samal ajal joonistab või laob legot).
Tegelikult mängivad nad väga hästi ise (eriti nüüd kui on kahekesi tegusad). Aga kui mul on vaja midagi väga-väga teha, ega siis ei tule omaette mängust midagi välja.
No mul on vist lihtsam olnud. Mul on kaks last kes teineteisega mängivad. Aga siiski, mõned asjad mis meie lapsi tundideks hõivasid.
- nõude pesemine. Sooja veega mitte katki minevad asjad. Kasulik ja lapsel põnev. Mida suuremaks saadi seda rohkem nõusid pesti. Emmel polnudki vahest vaja muud kui nõud kappi laduda. Õnneks teebs elle töö meil nüüd ära pesumasin, sest see mäng hakkas ära tüütama lõpuks.
-reklaamlehtede lõikumine, rebimine ja kleepimine. Liimipulk on üks tore asi.
-erinevad karbid ja kastid. Eriti siis kui neile näiteks aknad ja uksed on sisse lõigatud. Lapsed mängisid nii lennukit kui laeva ja autot ja rongi nendega. Kaks suurt kasti olid pidevalt kasutuses.
-väljamõeldud koer. Me olime kõik väga suured Politseikoer Reksi fännid ja lapsed mõtlesid enale välja nähtamatu koera. (Ok seda ei saa lapsele anda, aga meie peres oli paar kuud iga päev koera eest hoolitsemise mäng)
-lõngakerad. Nii lahe on neid mööda tuba laiali ajada ja siis jälle kokku tagasi kerida. Lõngakerad peaksid sellised väiksemad olema. Või siis saab ühest suurest ruttu mitu väiksemat.
-kivid, käbid, tõrud, oksad, kastanid jms. Ehitati valmis nii metsad kui loomaaed.
-kuivatatud herned ja pudel ja luskikas ja kauss. Hernestega on halb see, et kui neid palju põrandal laiali on siis on oht endal kukkuda ja millegipärast topitakse neid ninna sageli.
-puuklotsid. Elasime ahjuküttega korteris ja erineva kujuga puuklotsid olid pikka aega suureks rõõmuks. Just need kuhu sai ise peale joonistada. Suurem laps tegi ühest lauast endale nuku ja see oli tal nii öösel kaisus kui kotiga külas kaasas. Ausõna need võõraste inimeste pilgud olid superhead kui nägid, et laps oma joonistatud lauatükki kõige kallimaks nukuks pidas.
-Peale läksid ka suured tükid tapeeti näiteks kuhu sai mitu päeva järjest oonistada ja seda siis jälle rulli tagasi keeratud ja igasugu keelatud asjad olid muidugi eriti põnevad. Jahu ja vesi näiteks mööda põrandat laiali määrituna pakkus rõõmu kohe mitmeks päevaks nii emmele kui lastele. Samuti hambapastatuub kust hambapasta välja pigistati ja vesi asemele pandi..
-vannitoas mängimiseks pritsikad ja pihustitega pudelid.
-paberlennukid. algul lennutamiseks ja pärast juba ise voltimiseks.
Pildiraamat annab tegevust nii umbes pooleks tunniks - tõsi, vahepeal tuleb mul sinna ka pilk heita.
Riidekapp sisaldab kustumatut kutset.
Vanasse käekotti asjade sissepanek ja väljavõtmine on ka hea.
Viimastel päevadel on tulnud mingi lavastuslik rõõm - olen tabanud poisi kahe klotsi ja mõne mänguloomaga mingeid dialooge ja grupivestlusi aretamas. (sisu pole mullegi alati selge, aga elu igatahes käib.) olen selle üle hästi õnnelik, sest mulle tundub, et see on tema isikliku fantaasia algus.
Andry le
Ikka tohid :D
Minu juttu võib ka.
mina maletan lapsepolvest, et yks lemmikmang, mida tegelikult ema ei lubanud eriti mangida, oli jaatisemyymine. selleks oli vaja koogikraanikaussi hulgaliselt fairy vahtu tekitada ja kapist otsida vaartuslikud ja sailitatavad valismaa jogurtite ilusad topsid, ei teagi kust need tulnud olid. siis oli vastavalt kas vaarika voi maasika voi mingi muu jaatis. selleks manguks oli tosi kyll vaja ostjat. noh voibolla voivad ostjad nukud ka olla. igatahes jaatise valik tanapaeva kapitalistlikus yhiskonnas peaks lai olema :D.
teise mangu jaoks, mis oudsalt ponev tundus, tuli vann poolenisti vett tais lasta, ja "mere pohja" tekitada aarded: varvilised klaaskuulid, teokarbid, onu korall kapiriiulist, vaiksed peeglid ja muud ilusad vidinad. printsessid ja printsid elasid vanniaare peal, ja kaisid sukeldumas ja aardeid otsimas ja elasid oma tavaparast kuninglikku elu.
molemad mangud tegi vist veel eriti ponevaks see, et kuna tegemist oli veega lodistamisega siis pidi neid kas mangima salaja voi ema kaest tykk aega nousolekut nuiama.
Ühele tuttavale lapsele meeldis paariaastaselt aineid ühest anumast teise valada - olgu vesi või riis või liiv. Andsid suure kausi vett kätte ja kaks väiksemat topsi ja tunniks ajaks tegevus olemas.
Aga nüüd on ta juba suur, viieaastane ja loeb.
these pictures are fabulous!! Marta looks like so much fun! Just love those nose shots!! She truly is beautiful, what a blessing! Can't wait to see her in person! Maybe this summer?! Mary Ann
Post a Comment
<< Home