Sunday, May 21, 2006

Torni ehitamas

Nonii.. Juba päris suur..


Üks veel...


Ja veel...


Ohoo! Ikka veel ei kuku!


Nii, nüüd hakkab juba riskantseks minema, aga see üks veel...


Hea küll, see on viimane, kas tõesti jääb ikka püsti...


Peaks oma head õnne veel proovima - no see on küll viimane!


Nii. Viimane.


Ja nüüd tuleb viimane, siis on valmis.


Nüüd tuleb see päris kõige viimane!


Ups, ee... ma võtan selle päris viimase ikka ära, pole seda vaja, asi hakkab kuidagi käest ära minema...!


Mis edasi juhtus, võite aimata.

5 Comments:

Anonymous Anonymous said...

Ikka "learning by doing", sõnad ei aita, peab ise järele proovima. Kas Marta oli kurb ka pärast õnnetust?

12:24 PM  
Blogger Martasmimi said...

WOW !!!
What a terrific accomplishment!!!
What great coordination skills!!!

"Love You Marta".....

1:26 PM  
Blogger Merli Vajakas said...

See viimane kommentaar oli nii armas (ei...tegelikult eelviimane).
Ma mõtlen seda 'oih...võtame selle viimase ikkagi ära':D
väga armas :D

2:14 PM  
Blogger Eppppp said...

...Jah, täpselt niimoodi ta mõtles (ma arvan), väga eluline ju ;) Me kõik mõtleme niimoodi.

Kersti - ma ei mäleta, minu arust ta küll närvi ei läinud, kui torn kokku kukkus. Oli ju suurepärane võimalus alustada otsast peale! Taas väga eluline näide kriisihetkega toimetulemisest ;)

12:40 PM  
Anonymous Anonymous said...

Greets to the webmaster of this wonderful site! Keep up the good work. Thanks.
»

12:14 PM  

Post a Comment

<< Home