Sunday, May 28, 2006

Mamma ja Massa sünnipäev

Täitsa ime, aga seekord on mul isegi kellegi sünnipäev meeles (elan alatise hirmuga, et jälle olen kellegi tähtsa päeva maha maganud...)

Esiteks on täna meie mamma sünnipäev. Siin pildil on minu vanaema, Marta vanavanaema kõigi oma naissoost järeltulijatega. Mammast olen ka varem kirjutanud - siin.



Teiseks on täna Massa sünniaastapäev - kas pole kummaline, kuidas nii paljud sünnipäevad korduvad suguvõsades. Justnagu tuleksid hinged tõesti tagasi kokkulepitult mingit asja ajama, mis neil omavahel eelmises elus pooleli jäi.

Massa oli minu kõige parem ja kõige pikaajalisem kass. Mäletan, kuidas käisin teda välja valimas, maikuu viimasel päeval, kui ema ütles, et ta kolleegi kassil Lonnil on pojad ja ma võin ühe saada endale, tulevaks sünnipäevakingiks.
Ülejäänud pojad läksid "merekooli" - see tähendab, minu käes oli valik ühele neist elu anda. Imelik, et see mind ei häirinud, maalapse asi. Vaatasin neid ilma silmadeta kassipoegi ja üks tundus nii väga oma. "Massa" sosistasin ma talle - kodus oli pooleli "Peata ratsanik" ja seal nimetati härrasrahvast massa´deks. Ma ei olnud seda sõna mujal kui kirjapildis kohanud ja nii ütlesin ma selle pehme s-ga. Alles mõni aeg hiljem sain teada, et see härrasrahva-massa käib enamasti ainult meeste kohta ja öeldakse kõva s-ga.

"See on vist ainuke kassipoeg tervest pesakonnast, kes on emane," ütles tädi Elts.
"Ahsoo? No mis seal ikka," ohkas ema. Ei osanud ta vist enne selle asjaolu peale mõelda (praktilise mõtlemise poolest ta ei hiilanud).

Ülejäänud kassipojad olid triipudeta vesihallid, nagu Massa emagi. Hiljem olen lugenud, et musta naha geen läheb tavaliselt edasi isastele poegadele, see kinnitas mu sisetunnet, et Massa oli väga eriline.
Kunagi kirjutan temast veel. Kuidas ta näiteks käis ja jutustas. Mina istusin laua taga, et õppida, tema tuli ja hakkas suhtlema: "Nrr? Nrrr?" Enne rahule ei jäänud, kui talle vastu rääkima hakkasid. Ja kuidas ta meie korteri ja maja vahel, kahe kodu vahel elamise sujuva elegantsiga ära õppis, kuigi ta oli selleks ajaks juba keskealine. Või kuidas ta mind niimoodi usaldas, et tuli minu juurde poegima. Ja see ei olnud valus - ta sõtkus oma käppasid ja nurrus, ise pressis poega välja. Kas see on normaalne? Kas kassidel ei peagi olema sünnitades valus, või oli ka see Massa erilisuse näitaja?

Siin on meenutuseks pilt - see on mu ainuke pilt temast, sest mu lapsepõlve albumid põlesid ära. Pildil on mu vend, Massa süles - pildi pealtki näha, et ta nurrub ja on joovastunud meeleolus. Ja mina ise, koos Massa pojaga (aga seda ma ei mäleta, miks mul kompass käe peal on).
Kaugelt paistab suur korv, kus väikevend värske õhu käes magas, Massa enamasti oma emainstinktiga tema läheduses valvamas... Selja taga on ka meie poolik maja. Küsimus meie pere liikmetele, kas teie tunnete ära, mis nurga alt see pilt tehtud on? Pärast tulekahju tehti vist osa aknaid teistmoodi - ma ei tunne üldse ära, kus ilmakaares see pilt on tehtud! Ja see ajab närvi.



...Massa elas veel mõnda aega pärast tulekahjut. Minu arust elas ta 12 aasta vanuseks, mis on kõrge vanus, arvestades seda lugematut arvu kordi, kui ta käima peale jäi ja oma uut pesakonda imetas. Tema poegi andsime mardi- või kadrisantidele ja ema pakkus neid raamatukogus oma klientidele (kui Massa järeltulijaid ka uputati, siis see on mul ära unustatud).
Massa järeltulijad elavad ikka veel Karksi peal edasi, mis ta enda maisest kehast sai, me ei tea. Räägitakse, et kui kassile hakkab surm tulema, siis asub ta kõndima kodust kaugemale ja kõnnib niikaua, kuni nõrkeb. Meie maja lähedal on palju metsa, ilmselt kusagile sinna ta kõndis, saba ikka püsti, niikaua, kui kõndida jõudis.

Loodetavasti saab Marta kunagi päris enda, maailma parima kassi! Vanaemadest ja mammadest rääkimata.

14 Comments:

Blogger Mari-Leen said...

sul on ju kompass käe peal, vaata mis ilmakaar on :)
ja kas sa ei mäleta umbes kellaaega, millal see pilt tehtud on? hommikul, päeval, õhtul? siis saad ka päikese järgi vaadata.. sest päike paistab ja varjud on.. :)

1:02 AM  
Blogger Gaidi& Mia Lota said...

minu mehe hüüdnimeks on Massa. Ma päris ehmusin seda pealkirja lugedes

1:13 AM  
Anonymous Kaisa said...

Oi, ma ka mäletan Massat! Nüüd olen ise kassihull, Karksis meil kassi polnud, vahelduva eduga pidasime korteris koera ja hamstrit. Aga teie Massa on mu mälus siiani...

2:36 AM  
Anonymous Kiki said...

Tahtsin ainult seda öelda, et kassid nurruvad ka siis, kui neil on valus, mitte ainult siis, kui nad eluga väga rahul on. Paljud kassid nurruvad poegides. Või ka siis, kui nad on haiged ja suremas...

5:05 AM  
Blogger Eppppp said...

Kassid nurruvad, kui neil on valus?
See on väga huvitav infprmatsioon, nii muu mõtte- kui tundemaailmale...

Aga ma ei saa isegi varjude järgi pihta, kus see pilt on ethtud. Tegelikult ma arvan, et läänes, aga aknad ja uksed on vale koha peal ja veranda on puudu. Elo, mis sa arvad??

5:21 AM  
Anonymous kitty said...

sellega oli vist see, et kassil seostub nurrumine heaoluga, seega ta teinekord kipub nurruma, kui väga halb on, no et ehk siis hakkab hea. kognitiivne dissonants?;)

8:37 AM  
Anonymous Kaja said...

Jah, kassid nurruvad, kui neil on valus. Loomaarstist tuttav on mulle seda rääkinud ja hiljuti lugesin ka raamatust "Tunne oma kassi", mis mu lapsel on.

Ja minu meelest nurrub meie kass mõnikord ka siis, kui ta on vihane. Saba endal vonksub, kui lapsed teda tüütavad, ja kõrvad on pealigi - aga nurrub. Äkki nad sel moel püüavad ennast rahustada? :)

10:08 AM  
Anonymous elo said...

pilt on tehtud ikka Longi Kooli poolt. Ma mäletan, et tegime sellel päeval sealpool šašlõkki. Ja vanatädi oli külas.... tuleb meelde ??? Massa oli jah üliarmsake,kuid meie praegune kass Nurr trumpab ta nurrumisega üle.

3:03 PM  
Anonymous elo said...

ma vaatasin seda pilti uuesti, vist ikka pole Longi Kooli poolt. Sul vist pilt tagurpidi(Parem on vasak). Selja taga tunduvad nagu keldri aknad olevat. Siis on vist lauda poolt. Seda ma küll ei tea milline on põhjakülg ja milline lõunakülg :)

3:09 PM  
Blogger Anu said...

jah, kassid rahustavad end nurrudes, kui neil on valus või kui nad kardavad. muidugi ka siis, kui on hea olla. see on nagu autosugestioon, et valust ja hirmust üle olla!

2:35 AM  
Blogger Eppppp said...

Me lahendasime "salapärase foto juhtumi". See pilt on jah tehtud Longi kooli poolt, aga kuna see on tehtud slaidi pealt ümber ja slai on pandud valepidi masinasse sisse, siis on vasak ja parem pool vahetuses. Selge, süda rahul.

3:57 AM  
Anonymous Anonymous said...

Very pretty site! Keep working. thnx!
»

9:15 AM  
Anonymous Anonymous said...

Great site loved it alot, will come back and visit again.
»

12:14 PM  
Anonymous Anonymous said...

I find some information here.

8:57 AM  

Post a Comment

<< Home